Hakkasin täna The Crowni uusi osasid täna vaatama. Jäin poole episoodi peale magama. Polnud öö otsa maganud ja siis kukkusin ära. Nii palju kui ma nägin ütleks, et eelmiste osade Margot meeldis mulle rohkem kui Helena Bonham. Ilmselt öösel vaatan edasi. Mul on mingi probleem Helena Bonhamiga, ilmselt tänu sellele, et ta oli abielus Johnny Deppi sõbraga, Depp on eriti nõmedaks muutunud ja Helena Bonham on ka kuidagi vastumeelne.
Muidu läks tänane päev magamise tähe all, ärkasin kella seitsme paiku õhtul, tutvusin uue ukrainlasega, kes oli suitsu küsinud, mida siis usbekk oli talle minu värskest pakist jaganud. Sõin friikartuleid. Ootasin tööle tulekut.
Pole veel ülemusele öelnud, et ma ära lähen. Siin on selline igavene SOS seis ka. Mõtlesin, et kümnendaks jaanuariks lähen ära. Sest ma pean veel pakke ootama. Ostsin raamatu ja usbekile jalatsid, mille eest ma loodan kakskümmend eurot saada, ennast teades on see talle kingitus, sest raha tal väga ei ole. Aga ma arvan, et ma elan selle ka üle. Ta ise oleks peaaegu endale mingid viie eurosed hiina tossud ostnud. Ma vähemalt ostsin mingid paremad. Allahinnatud, aga paremad.
Üldiselt hakkab tuju paremaks minema. Varsti hakkan ilmselt päevi lugema, nagu ukrainlased juba pikalt on teinud. Ma loodan, et neid tuleb juurde, aga see vahendaja tundub ääretult jobu tüüp olevat. Nüüd ta räägib Sašale, et ta peab jaanuarini ootame, enne kui raha saab. Tundub kahtlane, lähed koju, töö on tehtud ja siis ei saa kindel olla, kas saad viimase kuu eest raha või mitte. Ma usun, et sama seis on paljudel eestlastel mõne vahendusfirma kaudu tööd otsides.
Kohe hakkan tööga pihta. Mul toas üks tüüp teeb veel tööd. Rääkis just, et läheb ilmselt kolmeni jälle. Õnneks ta pole täna hommikust saadik siin. Jõulud. Eestlastele ikka meeldib palju liha süüa. Mul on lihast juba ammu kopp täitsa ees. Harva kui ma poes olles liha leti ees seisma jään. Täna seisin hoopis õlle leti ees. Ostsin Coronat. Sest miks mitte. Raha kokkuhoiu mõttes ostan ühe kallima õlle ja mitte kaks odavamat. Kallima ja lahjema. Et ilmselt öösel on Netflix and no chill.
Joon kohvi. Võtsin täna sente kaasa. Jälle üritatakse lisatööd pähe määrida, aga ma ütlen sellele kindla ei. “ise ütlesid, et sul on rohkem raha vaja”. Ütlesin ja ongi, aga see lisatöö pole seda väärt, et lõpuks keegi mulle raha ei anna.
Inimesed, kes räägivad oma tööst on ääretult tüütud. Eriti siis kui sa ise samas kohas tööl oled, aga üldse on igav kellegi tööst kuulata ja eriti nõme on seda kuulata. Ütlen, sest ma just kirjutasin pikalt tööst.
Õnneks pole enam palju jäänud. Tööd siis. Tänasel päeval. Öösel.
Joon kohvi, sest ma olen loll. Aga kohv on hea. Ma ei jaksa seda kakaod koguaeg juua.
Klient läheb kohvikusse ja küsib kohvi ilma kooreta, teenindaja vastu, et meil koort ei ole üldse, aga ma võin anda kohvi ilma piimata. Mingi Žižeku anekdoot, mida ta koguaeg korrutab. Piisavalt, et minu väike karu peake võib edasi rääkida. Ma ostsin Žižeku raamatu. Seda ma ootangi pikisilmi. Ta on neid kirjutanud nii palju, et isegi ei suudaks arvet pidada.
Kell on pool kaks. Ma tegin suurema osa tööst ära. Nüüd teen ühe suitsu ja siis lõpetan ja siis ilmselt ootan jälle teisi. Joon vast kohvi.
No comments:
Post a Comment