parasiidi unenägu!

4.12.2019
 Naljakas on tööle tulla ja siin ootab koridoris üks plastmassist kuusk ja sööklas on teine samasugune. Mulle tundub, et need on seal olnud juba vähemalt nädala ka, aga täna kuidagi hakkas silma. Samal ajal saatis üks mu sõbranna pilte maltalt, istus seal, pusa väel, tegi juutuubi videot, inimesed tema seljataga snorgeldasid. Tahaks ka kuskile sooja. Tegelikult tahaks lihtsalt kuskile mujale. Tahaks nendega kaasa, ükskõik kuhu kaasa, väike poiss ei mõtle ta tunneb, miski tahab must välja… aga kurk on kui suletud tunnel.
 Lubasin endale, et ei näita siin blogi vähemalt välja kui sügavas augus ma tegelikult olen. Siiani on välja tulnud. Nüüd ma muidugi mainisin seda, aga ega see ei tähenda midagi.
 Kas pole naljakas kui inimesed ütlevad mingi arvamuse asjade kohta, millest nad aru ei saa? Täna tekkis mul vaidlus videomängude üle. Mind lihtsalt vahepeal häirib kui keegi hakkab rääkima, et tema hobid on paremad, intelligentsemad kui kellegi teise hobid. Äkki mulle ei meeldi maalida või luulet kirjutada, äkki mulle meeldib ekraanil inimesi nottida või midagi muud sellist. Miks see siis kellegi teise asi peaks olema, mida kellelegi teisele teha meeldib. Aga ikka ja jälle tuleb keegi, kes avaldab arvamust. Enamasti sellised “intelligendid”,kes niikuinii end teistest paremaks peavad ja neil on alati midagi öelda, ma kunagi ei taha neile ka öelda, mis ma nende “kunstist” arvan, sest siis nad solvuvad. Aga mina ei või solvuda kui nad minu hobisid maha hakkavad tegema? #irony
Ma tegelikult pole enam ammu midagi mänginud. Mingil hetkel muutus see suhteliselt problemaatiliseks ja siis ma mõtlesin, et aitab küll. Müüsin oma konsooli maha ja nüüd on rahu majas. See muidugi ei tähenda, et ma arvaks kellestki halvasti, kes mängivad. Lihtsalt ma ise enam ei viitsi. Nüüd ma pigem veedan aega lugedes või kirjutades. See kõlas nii pretensioonikalt. Tegelikult ma ju kirjutan ainult siin ja loen ka enamasti ainult töö juures.
Kustutasin kogemata umbes sama palju juttu ära kui sa hetkel lugenud oled. Aga ilmselt polnud siis vajagi mainida mingeid asju. Mul peaks veel olema vähemalt kahe kakao jagu raha masinas ja palju aega. Loodetavasti jõuan mingi osa sellest jutust uuesti kirjutada. Mitte sama juttu, sest ma tegelikult alla jalutades juba mõtlesin, et äkki pole vaja ja nüüd masin kustutas kogemata selle ära.
 Täna Elana arvas, et ma peaksin palvetama hakkama, teda aitas. Ma pole kindel, et mind ka aitaks, aga võib-olla peaks proovima. Tegelikult pakkus ta ka DMTd, aga selle leidmiseks eestis tuleb tegeleda ja ta ise elab liiga kaugel. Pole vist ka palju inimesi, kellega ma seda koos teeks. Üksi ei taha väga midagi teha. Kohe kindlasti mitte hallutsinogeene. Teeme DMTd ja kohtume jumalaga. Jumal on siin juures nimetu ja religioonitu ilmselgelt. Mulle meeldis, kuidas Neil Gaiman ühes oma raamatus rääkis, et jumalad on seda võimsamad loomad palju neil uskujaid on. Peategelane oli üks vana jumal, kes oli muundunud kilpkonnaks, sest temasse uskus ainult üks poolearuline munk. Vanasti oli ta aga olnud tiiger.