Tänane naljakaim hetk oli kui ma käisin rõdul suitsu tegemas, usbekiga koos. Siis läksin kööki tagasi, istusin nurgas, klapid peas, klappidest tuli techno ja järsku kuulsin mingit prõmmimist. Ma olin usbeki rõdule lukku pannud. Ma ise andsin talle suitsu ka. Oleks võinud meeles olla. Vanadus, mis muud. Tegelikult pigem automaatsed liigutused. Vähemalt on millestki kirjutada. Muidugi võiks rääkida ka turvamehe uuest soengust või külmutatud pitsast.
Ostsin kaks külmutatud pitsat. Pole söönud midagi sellist Ameerikas elamisest saadik. Ei tulnud eriti hea välja. Põhi kuivas ära. Ma ilmselt lisan siia karbi pildi,seal oli mingi naljakas trükiviga. Ma isegi ei tea, miks mul järsku tuli isu külmutatud pitsat süüa. Lihtsalt jalutasin päeval poodi ja mõtlesin, et tahaks mingit pool valmis toodet, sügavkülmast. Muidugi võiks ise ka pitsat teha, aga endale ma ei viitsi väga kokata ja ukrainlastele veel vähem. Usbeki jaoks oleks pidanud eraldi liha otsima. Ikaldus.
Homme või tegelikult küll täna saab palka. Ainuke hea asi seoses sellega, et unerežiim on täiesti purkis on see, et palk tuleb kell neli õhtul, ma ärkan natuke enne seda. Teen kohvi ja siis hakkan arveid maksma. Ilmselt ainult internetti, aga võlgadest, mille ma vahepeal olen tekitanud tuleks ka lahti saama hakata. Homme tegelen sellega, ostan Loto, sest horoskoop, millesse ma ei usu lubas võitu. Võiks küll jõuluks midagi toredat juhtuda.
Ukrainlased ootavad juba koju minekut. Mina ilmselt peaks ootama uusi ukrainlasi. Ma loodan, et tulevad mingid normaalsed inimesed. Ei tahaks mingite jobudega koos elada. Mitte, et ma nendega väga suhtleks, aga mõni võiks siis vähemalt osata mõnda keelt, mida minagi oskan. Mitte, et ma neid väga palju oskaks. Usbekk oskab ainult õrnalt rohkem Vene keelt kui mina. Ta saab aru enamasti, aga mitte kõigest. Mina ei saa midagi aru ja rääkida oskan veel vähem. Tuleb huvitav kogemus ilmselt. Antropoloogia huvilisele ristole muidugi sobib, aga see ei tundu just kõige huvitavam asi, mida uurida.
Täna unustasin sendid maha. Kakaod juua ei saa. Mingi suurema koguse sente andsin usbekile ka, tal on ikka rahadega kuidagi kehvasti ja peab ju vahepeal endast vaesemaid toetama. Ta ostab poest enamasti samu asju ka. Odavaid kanapihve, mille maitse on alla igasugu arvestust, saia, mune ja banaane. Suitsu küsib teistelt või lihtsalt ei suitseta. Twix on ka ikka igapäevases menüüs. Minu pitsa teda ka ei huvitanud, sest seal oli sealiha. Ma ei tea, kas tegelikult oli, aga usutavasti. Milles siin ei ole sealiha? Eile poes käies ostis poole kilose allahinnatud juustu ka. Varsti saab koju hobuselihast plovi sööma. Tema läheb alles jaanuaris minema. Ta tuli ainult mõned päevad enne mind.
Teen veel ühe suitsu ja lähen tagasi tööle. Natuke on veel jäänud. Koju ilmselt ei saa niipea.
Täna mandariine ei ostnud, eelmise ostuga tekkis Facebookis nii palju draamat, et ei julgegi. Mitte, et mind huvitavad mingite inimeste arvamused. Mulle lihtsalt meeldis, et ei pea kilesse panema asju. Täna poes olles tuli reklaam, mis rääkis just sellest, ärge pange kilekotti, pange ikka paberisse. Puude kaitsjad kindlasti kuulavad seda rõõmuga. Mis sa teed, kuidagi peab ju asjad koju viima. Ma tean, tuleb ise kott heegeldada ja sellega hoiab loodust. Peab emalt siis tellima, kahjuks saab mandariini aeg enne otsa. Puude kaitsjate weed tho… best shit ever. Mitte küll nii hea kui Ameerikas. Seal tegid kolm mahvi ja olid tund aega külili maas, silmad oahupidi, midagi aru ei saanud. Siinne mari oli natuke rahulikum, sai veel edasi suheldud, silmad olid ikka pahupidi. Tegelikul küll pilukil.
Turvamees oli juuksed maha ajanud. Skinhead style. Mitte midagi huvitavat.
No comments:
Post a Comment