Mida uut on muusika ajaloos?
Viimased paar nädalat on olnud imelikud. Kahtlaselt palju olen pidanud rääkima sellest, mida mu vend teeb. See on küsimus, millele ma ei taha eriti vastata. Keegi ei küsi, kus ta on, sellele oleks palju lihtsam vastata. Kõmsi surnuaias. Mida ta teeb. Kuidas tal läheb. Need on küsimused, millele vastamine on palju keerulisem ja aega nõudvam. Muidugi on see minu enda süü, ise ma olen avalikus kohas, inimesed käivad, kõik teavad mind, küsivad asju. Keegi ütles, et igakord kui keegi seda küsib siis mul nägu vajub täiesti ära. Pole just asi millest tahaks korduvalt rääkida. Vahepeal mõtlen, et peaks flaieri tegema, järgmiseks korraks kui keegi küsib. Mis on järgmine hetk kui ma kuskil õues olen.
Pärast Pärnusse tulekut on juhtunud mõned positiivsed asjad. Olen saanud kahe inimese autogrammi, mõlemad olid perekonna nimega Linna. Laupäeval Ivo, pühapäeval Reet.
Enamasti olen ikka kodus olnud ja mõelnud, et mis siis edasi. Pärnu enam ei tundu NII jube paik. Mulle on selgeks tehtud, et asi on enamasti minus. Loodetavasti leian varsti töö. Hetke seisuga ootan kevadet, et siis jälle haljastama hakata. Mis ilmselt oleks üks neist asjadest, mida päriselt teha tahaks. Rääkida filosoofiast ja vahepeal taimi istutada, mida muud elust tahta
No comments:
Post a Comment